Buorre mánná- ja nuorravuohta bistá eallinagi. Oahppi lea ain eallima álggus. Mo min oahppioaidnu lea ja mo mii dan mielde bargat, lea mearrideaddji buot ohppiid ovdáneapmái. Go váikkuhat dasa ahte oahppit ožžot buori álggo eallimis, de lea dat deháleamos maid skuvla sáhttá dahkat oahppái ja lea vuođđun boahttevaš eallimii.
Mielváikkuheapmi lea otná skuvladilis áigeguovdil go oahppoplánaid bajit oassi deattuha dán:
“Oahppimielváikkuheapmi ferte báidnit skuvlla práksisa. Oahppit galget sihke leat mielde váikkuheame ja váldit ovddasvástádusa oahppansearvevuođas maid sii ovttas oahpaheddjiiguin hábmejit juohke beaivvi. Oahppit jurddašit, vásihit ja ohppet ovttasdoaimmadettiin earáiguin oahppanproseassaid, gulahallama ja ovttasbarggu bokte.” (Udir)
Mánáidkonvenšuvdna artihkal 12 vuosttaš oassi cealká
“Áššebealit galget dáhkidit mánnái gii stánde buktit iežas oaiviliid, vuoigatvuođa dovddahit dáid oaiviliid juohke dilálašvuođas mii guoská mánnái, ja bidjat máná oaiviliidda dohkálaš deattu su agi ja rávisvuođa ektui” (Udir)
Go oahppi beassá leat mielde váikkuheamen, de dáidá leat dat mielde huksemin buorre mánná- ja nuorravuođa. Oahppi beassá dovdat son lea oassin oktasaš servvoštallamis ja dovdat ahte son ge lea dehálaš dákkár oktavuođain. Dat lea mielde nannemin iešdovddu ja identitehta gosa gullá. Nu sáhttá oahppi leat ovttadássásažžan ollesolbmuiguin iežas eavttuid mielde. Mánná- ja nuorravuohta lea dan dáfus mielde váikkuheamen olles eallimii.
Bargit skuvllain lea geatnegasvuohta čuovvut mielde movt lea dilli juohke oahppis. Don sáhtát oahpaheaddjin fuobmát mearkkaid mat addet vuorjašumi, ovdamearka dihte jus oahppis rievdá láhtten dahje mokta. Dákkár ášši lea dehálaš čuovvulit ohppiin ságastallama bokte oadjebas dilálašvuođas. Ságastallamis lea čielga álgu, kárten- dahje ságastallanoassi ja loahpaheapmi. Filmmas oainnát movt sáhtát čađahit dákkár ságastallama ohppiin.
ON:a oppalašsoahpamuš mánáid vuoigatvuođain
Fátmmasteaddji oahppanbiras. Bajitoassi – vuođđooahpahusa árvvut ja prinsihpat. Udir.
Den dialogiske barnesamtalen. Hvordan snakke med barn om sensitive temaer (PDF). Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress.